Külas Nõlvaku lasteaias

Enne lasteaia külastamist ei teinud ma mingit eeltööd, ei uurinud tuttavatelt ega internetist, mis kohaga on tegemist. Aimdus küll oli, et see võib äge koht olla, kuna Kaia meid ise lahkesti kustsus. Tavaliselt ei soovita teistele näidata oma töökohta, kui seal rahul ei olda.

Ma ei pidanud ka pettuma, füüsiline õpikeskkond oli rohkem kui kutsuv. Keskkonna muutsid koduseks just õpetajate poolt korraldatud näitused ja läbimõeldud projektid, mis kohe silma hakkasid. Samuti oli näha, et seinapinna katmiseks töödega, ei oldud piiranguid pandud. Samas oli kogu majas läbi mõeldud teema ning olustik.

Kaia näitas meile ka presentatsiooni õppetegvuse kohta ja tekkis tunne, et tahaks oma noorema lapse ka sinna viia. Presentatsioonis olid hästi esile toodud erinevad õppetegevust toetavad projektid, üritused ja koostöö vanematega. Peale esitluse vaatamist mõtlesin, et mis see on, mis paneb õpetajaid niiviisi pingutama ja oma isiklikku aega panustama.

Üsna pea kohtusime asutuse juhiga ja sain oma vastuse. Meie vestlus oli päris pikk ja ta tõi välja erinevaid tegevusi ja meetodeid, mida nad õpetajate ja kollektiivi sidumiseks rakendavad, kuid need olid mulle kõik juba tuttavad: arenguvestlused, koosolekud, ühistegevused. Minu eelmises töökohast tunti samuti neid tegevusi, kuid need ei olnud reaalselt kollektiivi liitnud. Kui juht hakkas selgitama, et ta näeb kõiki töötajaid, kaasa arvatud iseennast, võrdsete kolleegidena, kellel on lihtsalt erinevad ülesanded, siis alles mõistsin, et meetodid toimivad ainult õige suhtumise korral.
Veel hämmastas see, et tegemist oli nö tavalise munitsipaallasteaiaga. Ometi, olid nad leidnud võimaluse teha sellest midagi erilist.