Kogu grupi töö- vaatluste tähelepanekud

Tähelepanekud Nõlvaku lasteaiast:

Tähtis: kuidas oma kollektiivi üles ehitada (team building); koostöö lastevanematega (suure kaaluga, kogukonna kaasamine, kogukonna lasteaed); meeskonnatöö; ühisüritused

Keskmine: Töötajate poolt initsieeritud projektid (KIK, Innove, Hitsa, Eramus+); töögrupid (erinevate ülesannete täitmiseks).

Vähem tähtis: Läbimõeldud füüsiline keskkond.

Juhi võimaluste analüüs: võimalus töötajatel lasta vabalt suhelda; leiab võimalusi korraldada üritusi nii, et õpetajad ei pea ise maksma; team building on teadlik valik ja süstemaatiline; teadlik hoidumine (teineteise) süüdistamisest (ei keskenduta süüdlase otsimisele, vaid probleemi lahendamisele); teadlik  kollektiivne üksteise toetamine; uusi kollektiiviliikmeid valitaks koos meeskonnaga; võimalus paindlikuks tööajaks; sisekoolituste süsteem.

Tähelepanekud Emili koolist:

• Uue kooli luksus - saad alustada nendega, kellega tahad. Ühtlasi just sedasi, kuidas sinu ideed on. Sa saad valida (juhtiv)personali, kes sinu vaadetega samastuvad
• Kooli teke EI OLE protest üldhariduskoolide vastu - seal kuuldu põhjal julgeks öelda, et tegu pole kooliga, mis oleks väga kriitiline munitsipaal- või riigikoolide suunas. Pigem on rõhk sellel, et mida saaks paremini teha. Nagu kooli direktor ütles, siis ideaalis võiks nende koolis tehtav saada tavaks kõigis koolides. Seega on lootus sellel, et nad saavad olla abiks kogu haridussüsteemile.
• Kasvava kooli algusaastate eripära - Ruumid, milles tegutseti, olid tagasihoidlikud ja tuugalt täis. Esialgu sobilikud ruumid on end ammendamas ja on juba valmis plaan kolida üle tee suurematesse ruumidesse. On selge, et alustava kooli jaoks on selline ruumide muutus omane, sest alustataksegi ju väikselt. Iseasi on see, kui kaugele kasvatakse. Mulle ei jäänud kõrva, et kui suureks see kool kujuneb õpilaste arvu poolest, aga teada on, et plaanitakse kõik 9 põhikooliklassi ajapikku avada.
• Selge pedagoogiline visioon - Positiivne oli see, et nii õpetajad kui kooli juhtkond omasid selget arusaama sellest, millist õpikeskkonda nad kujundavad. Keskmes on õpilane ja tema personaalsete huvide võimendamine ega seata keskmesse nö “riiklikud normid”. Loomulikult lähtutakse ka riiklikust õppekavast, kuid keskmes pole mitte selle täitmine, vaid läbi seal sõnastatu õpilase arengut tõendada.
• Kool elab veel “mesinädalate” faasis - puhas subjektiivne arvamus. Praegu on koolis vaid algklasside õpilased ning koolielu toetavad lapsevanemad, kes on teadlikult oma lapsed sinna kooli pannud. See loob keskkonna, kus sul on ühelt poolt lapsevanemad, kes teadvustavad MILLISESSE kooli ja MIKS ta läheb. Sealjuures ei ole õpilased veel ka puberteedieas, mis tähendab, et paljud probleemteemad veel ei puuduta seda kooli (koolist puudujad; suitsetavad õpilased jne jne). Andku jumal, et need probleemid ei saaks osaks selle kooli igapäevast, aga lõpuni neist teemadest ei pääse. See kahtlemata võib muuta kooli igapäevatööd, kuid usun seal nähtu põhjal, et kooli vedajad saavad ka sedatüüpi probleemidega hakkama.
• Meeldis kuidas oli panustatud aega ning ressursse sellesse, et õpetajad saaksid kokku ja tekiks diskursus omavahel. Panustatakse elukestvasse õppesse selliselt, et nähakse ka õpetajaid ja juhtkonda õppjatena.  Eneseteadlikkusel, mis nende missioonis on välja toodud, on siinkohal suur roll. Õppijana eneseteadlikkuse tõstmisele aitab kaasa õpilaste enda püstitatud analüüsitud eesmärgid (see oli üks paremaid leide sealt koolist).
• Projektõpe kui võimalus õppeaineid lõimida ning teha silmnähtavalt eesmärgistatud tööd.
• Individualiseerimine võiks selle kooli üks märksõnadest olla
• Digivahendite kasutamine paistis ühte tundi vaadeldes olevat õiges kohas, nutivahendid olid infootsimiseks ja õppetööd abistavas rollis, põhirõhk oli õppeaine teemal, lapsed olid sellega harjunud ning kõik paistis loomulik
• Väljavõte kodulehelt: “Mõtestame igal hetkel, miks me midagi teeme. Küsime endalt, miks me teeme, kes me (õpetajatena) oleme ja millesse me usume”, see on suuresti teema, mida kuskil ei käsitleta, kuid peaks üks olulisemaid asju olema nii õppimises kui ellusuhtumises üleüldse; õppimises ja töökohal väldib selline hoiak ka rööprähklemist ja vastutöötamist (kui on ühine eesmärk ja avatud diskursus)
• Pani mõtisklema see olukord, et tegemist on erakooliga ja kuivõrd hakkavad lapsevanemad rohkem tahtma sõna saada ja kujundada koolielu ning mis määral see on mõistlik ja nö hea või halb…
• Tundus, et tegemist on kognitiivse õppimiskäsitusega ja tegevusteoreetilise lähenemisega (loengumaterjal) ning nende juht tundus esmamuljena autentne juht
• Riigigümnaasiumide väljakutse- erinevate hariduslike taustadega noored (erakoolid, tavakoolid)
• Väikeklassid, et õpetaja jõuaks iga lapseni ning, et ka lapsed ei “kaoks” ära suurde massi.
• Meeldis, et koolis on olemas tugipersonal (käitumisterapeut, abiõpetajad), kes on abiks õpetajatele nende igapäevastes tegemistes.
• Eestis on palju väikeseid koole, kus on isegi alla 60 õpilase, olemas on ruumid, vahendid ja õpetajad. Tekkis mõte, et miks ei jõua muutunud õpikäsitlus nende koolideni? Sarnast asja, nagu Emili koolis tehakse, saaks edukalt teha ka teistes koolides. Kas vajaka jääb õpetajate või koolijuhtide oskustest ja motivatsioonist?

Tähelepanekud Tallinna Pae Gümnaasiumi külastuselt

• Erinevates projektides osalemine (KIK, Innove, Hitsa, Erasmus+, Misa) ning laste initsiatiivi toetamine
• Väga heal tasemel toimiv keelekümbluse programm
• Uus ja mugav (nii õpetajatele kui ka õpilastele) füüsiline keskkond, kool oli äsja renoveeritud.
• Õppimist toetav keskkond (rääkivad seinad, varustus)
• Kujundava hindamise printsiibi rakendamine
• Iga õpilane/töötaja on väärtus
• Juhil peab olema hea analüüsioskus
• Kiusamisvaba keskkond on väga tähtis

Tähelepanekud Eesti Puuetega Inimeste Koja külastuselt:

Huvitav oli kuulata Anneli Habichti kujunemise lugu. Kuidas 20ndates oli ta enesekindel noor juht, kes uskus, et talle on kõik teed valla ja ükski oht päriselt temani ei ulatu. Kuidas puudega lapse sünd sundis teda oma väärtusi ja tõekspidamisi ümber hindama. Kuidas perel õnnestus säilitada side üksteisega ja mitte lahku minna. Kuidas ta leidis tee Eesti Puuetega Inimeste Koja juurde.

Muudatuste tegemiseks tuleb anda aega. Enne muudatusi tuleb saavutada usaldus, ka siis või eriti siis, kui juht on kasvanud meeskonna seest.

Usalduse tekkimine võtab aega, see ei teki iseenesest.

Learning by Doing - aastaring annab pildi töö kõigist aspektidest ja rütmist. Anna aega, on võtmesõna.

Inimesel peab olema oma valdkonnaga mingi isiklik kokkupuude, eriti kui tegemist on nii keerulise valdkonnaga nagu puue või erivajadused. Isiklik kokkupuude toetab motivatsiooni ja aitab mõista valdkonna keerukust ja nõudlikkust.

Juht peab oskama näha tulevikku. Tal peab olema selge arusaam, kuhu valdkond on suundumas. Nt on tehnoloogia areng toonud kaasa selle, et puudega inimesed ei ole oma puudega nii seotud, inimesedon ühiskonda paremini integreeritud, info on kõigile ühtmoodi kättesaadav. Juht peab oskama vastata küsimusele: "Aga milleks on teid vaja?"

Hea juhi omadused:

*roll, mis sobib juhi enda väärtustega,

*nii saab juht olla autentne

*ole inimesena võimalikult aus, see aitab inimesena vaimselt terveks jääda

*töös peab leidma õnne, rahulolu, puhkust, vaheldust

*"muusikas tantsima õppimine" - kohanemine olemasolevate reeglite ja võimalustega, sealt parima võimaliku võtmine

*mõjuta inimesi oma olemuse ja eeskujuga, mitte epistlitega

*aus, avatud ja läbipaistev inforuum ja suhtlemine meeskonnas, nii heas kui halvas

*otsuste ja vastutuse seos. Kes otsustab, see vastutab.

* õpi oma saavutusi ära tundma ja ennast tunnustama. Ei ole vaja oodata, et teised märkaksid. See on minu arvates seotud otseselt autentsuse, enesest teadlik olemisega.

*tunnusta ja täna oma töötajat ka tavaliste, igapäevatöö ülesannete täitmiste eest. Väike märkamine, naeratus ja hea sõna loob meeldiva ja koostöise õhkkonna. Kuid! Mõtle seda tõsiselt. Loo positiivse märkamise foon meeskonnas.

* Kibestununa ja läbipõlenuna ei saa oma tööd hästi teha ei juht, ega meeskonnaliige. Sobiva töö- ja puhkerütmi leidmine on oluline. Planeeri aega ja tegevusi taastumiseks. Ei tohi lasta isevooluteed!

*abi küsimine on tarkus, mitte nõrkus

* elu on valik!

Grupi analüüsi tulemus (peale õppekäike):

Õppimisvõimalused konkreetsetes organisatsioonides:

• hästi toimiv sisekoolituste süsteem - töötajad ise soovivad oma teadmisi ja mõtteid jagada
• erinevate projektide vedamise võimalus - igal töötajal on võimalik tulla välja oma ideega ja teadlik hoiak on neid ideid võimalusel toetada ja projekte juhtida lasta.

Juhi võimalused alternatiivsete võimaluste leidmiseks organisatsioonis töötajate arengu ja õppimise toetamiseks

• olla avatud ja toetada võimalusel töötajate poolt tulnud parendusettepanekuid või projektiideid
• Julgustada töötajaid uusi kogemusi ja teadmisi omandama, leida võimalusel selleks aega (nt teatud päevadel on koolitunnid 10 - 15 min lühemad ja selle arvelt saab aega õppimiseks või koolitamiseks), ja siis oma teadmisi ka kolleegidega jagama.
• Tähelepanu pööramine ka lastevanemate kaasamisele - kogukonna-kool/ kogukonna-lasteaed. Kõik osalised (õpetajad, juht, lapsevanemad) tunnevad, et see on “meie” kool/lasteaed.
• Hästi läbimõeldud, erinevate võimalustega füüsiline keskkond - ruumid, valgustus, värvilahendused, erinevad vahendid (alati on valik, kas otsida, kuidas on võimalik või otsida võimalusi, miks ei saa).
• Keskendumine lahenduste leidmisele, mitte sanktsioneerimisele
• Otsused toetuvad kindlatele argumentidele, mis on läbi mõeldud ning töötajatele edasi antud nii, et ka nemad neid mõistaksid ja sooviksid olla osalised

Hea juhi omadused:

• Inimlikkus ja hoolimine oma meeskonnast
• Avatus ja ausus
• Autentsus
• Teadlik teambuilding - koostööle orienteeritud meeskonnas on meeldiv ja toetav õhkkond. Meeskond on kaasatud ettevõtte arendamisse ja uute kolleegide värbamisprotsessi. Oluline, on et ka uus liige sobiks olemasoleva meeskonnaga
• Teadlik protsesside juhtimine ja reflektsioon - juht mõistab meeskonnas toimuvaid protsesse, oskab analüüsida enese otsuste mõjusid pikaajaliselt ja lähiperspektiivis. Julgeb lasta töötajatel olla arvamustes vaba, võtta vastu igasugust tagasisidet ning on valmis tagasisidest ka õppima.
• Annab aega asjadel juhtuda.
• Teadlik hoidumine süüdlaste otsimisest ja keskendumine lahenduste leidmisele
• Julgeb teha vigu, neist õppida ja neid tunnistada
• Töötajate initsiatiivi lubamine
• Eesmärkide seadmine etapi kaupa.
• Oskab aega planeerida, oma ressursse juhtida.
• Julgeb küsida abi, et saada ise targemaks ja tugevamaks.